Euroopa Uneuuringute Ühingu kongress #22 – 1. päev

Konverentsipinda on metsikult, inimesi palju ja kõik väga asjalike nägudega. Tingituna avašokist ning asjaolust, et programm on väga-väga tihe, jäid esimese päeva intrigeerivad küsimused üsnagi tagasihoidlikuks. See-eest sai kõvasti märkmeid tehtud. Eriti hõivatud inimeste jaoks on tekstimassiivi lõpus kokkuvõte ka :)

Unekampaania või Matrixi promo?

Avasümpoosiumide teemaks oli kohaliku regiooni uneuurijate saavutused. M. Veldi Eesti Unemeditsiini Seltsist maalis kena ajajoone sellest, kuidas 9 aastaga on jõutud seltsi asutamisest suure konverentsi võõrustamiseni. Mainimist leidsid ka mõned toimunud ja toimuvad projektid, nt Wake-up bus ja Uneapnoe haigete ühing. P. Jennum (DK) arvutas kokku unehäirete otseseid ja kaudseid kulusid. Kõlama jäi lause "norskamine ei ole kallis", samas kui diagnoositud narkolepsia või insomnia raviks võib inimesel kuluda ligi 10 000 € aastas! Tartu Ülikooli J. Harro pajatas serotoniini seostest unehäiretega, tuues välja seose l/l alleeli ja unerohtude tarbimise vahel. Kõlas ka Tartu psühhofarmakoloogide lemmiknali: "kõik teed (geenid) viivad alkoholi kuritarvitamiseni".
S-L. Himanen (FI) rääkis madratsitest, mis mõõdavad erinevaid unenäidikuid. T. Hion, üks käesoleva konverentsi toimumise "peasüüdlasi", tutvustas pragmaatilist kognitiiv-käitumuslikku grupiteraapiat unehäiretega inimeste raviks. Efektiivsus olla hea!

B. Bjorvatn (NO) peatus hilinenud unefaasi häirel (delayed sleep phase disorder). See on olukord, kus inimese uni on igati terviklik, ainult tohutus ajalises nihkes (a la öösel kell 4 magama, päeval 12 üles). Ettekande märksõnaks oli nadir ehk inimese kehatemperatuuri madalpunkt, mis saabub umbes 1-2 tundi enne unest ärkamist. See on oluline juhul, kui on soovi oma unerütmi valgusteraapia kaudu varasemaks nihutada (nt magamamineks kella 4 asemel kell 3) - valgusdoos tuleb kindlasti anda PÄRAST nadir-i, muidu saavutatakse risti-vastupidine efekt. Hea teada. E.S. Arnardottir (IS) süvenes norskamise teemasse. Mis on üldse üks norse? Kuidas seda mõõta ja skoorida? Levinud variante on kolm - mikrofoniga, piezoelektrilise elemendiga ja nina õhuvoolu vahendusel. Parim olla mikrofon, kui salvestusele rakendada automaatset tuvastusprogrammi. Tahtsin küsida, kas ka mina saaks oma kodus norkse-salvestuse analüüsimiseks kuhugi üles laadida, aga keegi teine jõudis oma küsimusega ette ja nii see rong läkski. E. Sõõru käsitles uniste autojuhtide probleemi, mille osas Eesti on Euroopa esirinnas. Enim jäi kõlama fakt, et suurem osa roolis magama jäämisi toimub umbes tund pärast sõidu algust. Ehk siis - juht ei ole mitte pikast

"Silmi puhkamas"

sõidust väsinud, vaid ta on lihtsalt eelmisest ööst unine! H. Vaher andis kiire tutvustuse pediaatriliste uneuuringute alal. Kõlas läbi, et unehäired ei osata enamasti õigeaegselt diagnoosida. NB: terve laps ei tohiks norsata. E. Lindberg (SE) vaatas naiste olukorda unehäirete maailmas. Selgus, et naisi kipub uuringutesse sattuma oluliselt vähem, kui mehi. Ning et kodustes tingimustes märgatakse oma elukaaslase unehäireid suhteliselt sageli, aga valdavalt selles osas midagi ette ei võeta. J. Kaik näitas aga päeva lõpetuseks morbiidseid unesalvestusi, kus sakilised jooned aina sirgemaks tõmbusid.

Üldistatud kokkuvõte eriti olulisest: unehäired on kallid, sest neid ei osata varakult diagnoosida. Unehaigeid on palju, teraapiad võiks olla grupiviisilised. Ja norskamine on usaldusväärne märk sellest, et su tervisega ei ole kõik päris korras.

Päev 2 toob mälu-uuringuid ja unenägude jutte, juhhei!